EAA asutaja Danel Kiik: „Sony, Warner ja Universal lahkusid. Eesti peab nüüd ise oma artistid üles ehitama.”
Eesti Artistide Agentuur sündis vajadusest koondada andekad vabakutselised artistid ja viia nad kokku sündmuste korraldajatega, pakkudes ainulaadset, missioonipõhist tuge Eesti kultuurimaastikul.
Kuidas sündis idee Eesti Artistide Agentuuri loomiseks?
Märkasin ühel hetkel, et turule oli tekkinud palju väga häid vabakutselisi artiste ja muusikuid, kes püüdsid end tellijatele nähtavaks teha peamiselt Facebooki gruppide kaudu. Samal ajal kasvas ka nõudlus nende teenuste järele. Inimeste ostujõud paranes ning mida edukamaks muututi, seda väärtuslikumaks muutus nende aeg. Seetõttu hakati üha enam ülesandeid delegeerima ning vajadus usaldusväärse vahendaja järele kasvas.
Millised olid suurimad väljakutsed esimestel tegevusaastatel?
Suurim väljakutse oli luua midagi nullist oma vahenditega olukorras, kus puudusid investorid, fondid või finantsilised toetajad, kes võimaldanuks arendust sisse osta. Sisuliselt tegutsesime kuni käesoleva aastani minimaalselt toimiva toote ehk MVP arenduse peal.
Millega teie agentuur täna peamiselt tegeleb?
Täna oleme tugiorganisatsioon artistidele ja muusikutele ning samal ajal väga tõhus ideepank sündmuste korraldajatele. Meie töö keskmes on nende osapoolte kokkuviimine. Üha enam pöörame tähelepanu ka seotud osapooltele, näiteks sündmuspaikade ja ruumide valdajatele, kelle kliendiprofiil kattub suuresti meie omaga.
Käesoleval aastal kolime oma portaali uuele platvormile aadressil www.eestiaa.eu ning aasta lõpuks peaks üleminek olema täielikult lõpule viidud.
Mis eristab teie agentuuri teistest agentuuridest? Kas sarnaseid üldse ongi?
Meid eristab kindlasti see, et me ei võta tasusid artistidelt, muusikutelt, õhtujuhtidelt ega teistelt loovisikutelt. Püüame pakkuda neile igakülgset tuge oma võimaluste piires ning oleme läbipaistvad ka tellijatelt saadavate tasude osas.
Mina ei ole kohanud ühtegi teist agentuuri või mänedžmenti, kes artistidelt protsenti ei võtaks. Selles mõttes meil otseseid sarnaseid ei ole. Võib öelda, et oleme missioonipõhine agentuur, mis toetab Eesti kultuurivaldkonna mitmekesisust ning aitab kaasa sellele, et andekad inimesed ei lahkuks teistesse sektoritesse.
Kuidas on Eesti meelelahutusmaailm viimase viie aasta jooksul muutunud?
Viimased paar aastat on olnud väga keerulised. Turg on muutunud ebastabiilseks, ebakindlust ja ebavõrdsust on palju. Kultuurivaldkonnas on eriti keeruline midagi luua ja arendada, sest majanduslanguse ajal hoitakse esimesena kokku just kultuurilt.
Eesti turult lahkusid Sony, Warner ja Universal Music. Minu hinnangul oli see nende jaoks märkimisväärne strateegiline viga. See jättis turule tühimiku, mida kohalikud ettevõtted võiksid täita, kui neil oleks selleks piisavalt ressursse ja arenguvõimalusi.
Samas näen, et Eesti riik, eesotsas Kultuuriministeeriumi ja Kultuurkapitaliga, ei toeta piisavalt kohalikke kultuuriettevõtteid, kes võiksid seda rolli täita ning arendada tugevamaid A&R-võimekusi. Taanis toob artistidega seotud meelelahutussektor riigieelarvesse ligikaudu kaks miljardit eurot aastas. Eestis on aga olukord selline, kus üks edukamaid agentuure ajatab makse, teine müüb T-särke ja kolmas püüab lihtsalt järgmist hitti leida.
Eesti turult Sony, Warneri ja Universali lahkumist nähakse sageli negatiivse arenguna, kuid mina näen selles ka võimalust. Kui rahvusvahelised suurkorporatsioonid turult lahkuvad, tekib ruum kohalikele ettevõtetele, kes tunnevad Eesti turgu paremini ning suudavad teha pikaajalisemaid otsuseid kohalike artistide huvidest lähtuvalt.
Suur küsimus on selles, kas Eestis tekib piisavalt organisatsioone, kes võtavad enda kanda artistide arendamise ehk A&R-i rolli. Meil on palju andekaid muusikuid, kuid nende areng eeldab professionaalset tuge, kontakte, turundusvõimekust ja rahvusvahelist koostööd. Kui suudame sellised organisatsioonid üles ehitada, võib Eesti mõne aasta pärast olla oluliselt tugevam muusikaekspordi riik kui täna.
Minu hinnangul peaks Eesti eesmärk olema olukord, kus me ei sõltu üksnes välismaistest plaadifirmadest, vaid suudame ise luua ja kasvatada artiste, kes jõuavad rahvusvahelisele turule. See looks rohkem töökohti, kasvataks maksutulu ning tugevdaks kogu Eesti kultuuri- ja loomemajandussektorit.
Millised trendid praegu Eesti meelelahutusäris kõige rohkem mõju avaldavad?
Ausalt öeldes pidin selle küsimuse juures hetkeks mõtlema, kas leidub ka mõni selgelt positiivne trend. Üheks näiteks võiks olla MUBA, mis näitab, et järelkasvu tuleb peale.
Samas sõltub noorte tulevane edu suuresti sellest, kui hästi läheb teenusmajandusel tervikuna ning kui tugevad on valdkonda toetavad organisatsioonid ja agentuurid. See omakorda sõltub suuresti Eesti majandus- ja kultuuripoliitikast.
Inimesed näevad ainult lõpptulemusi; üritusi, kontserte, kuid mitte taustatööd ehk köögi poolt.. Milline näeb välja agentuuri igapäevane töö tegelikult?
See on pidev võimaluste kaardistamine, suhtlemine, kohtumised, läbirääkimised, kokkulepete sõlmimine ning vigadest õppimine.
Kuidas te valite artiste, kellega koostööd teha?
Oleme valmis andma võimaluse kõigile andekatele inimestele, kes soovivad selles valdkonnas tegutseda ja kellega on võimalik teha konstruktiivset koostööd. Kõige olulisem on see, et inimene oleks hea inimene. Artisti kuulsus on meie jaoks alles kusagil kuuendal kohal.
Millised artistid või projektid on teile seni kõige rohkem uhkust valmistanud?
Tunneme uhkust kõigi üle, kelle tuntust ja professionaalset taset oleme aidanud tõsta. Neid on liiga palju, et kedagi eraldi välja tuua.
Uhke võib olla ka selle üle, et ligikaudu 99% meiega koostööd alustanud inimestest teevad seda jätkuvalt ning meil on kõigiga väga hea koostöö.
Te olete hiljuti käivitanud AI Peokorraldaja platvormi. Kuidas see idee sündis? Millise probleemi see lahendab nii klientide kui ka artistide jaoks?
Ideede genereerimine on väga ajamahukas tegevus, eriti siis, kui valikuvõimalusi on palju. Õnneks suudab tehisintellekt teha selle töö tänapäeval ära mõne sekundiga.
Kliendi jaoks tähendab see kiiremat ja läbimõeldumat planeerimist. Artistide jaoks tähendab see suuremat nähtavust ning paremat võimalust jõuda õigete tellijateni.
Kas AI Peokorraldaja on alles esimene samm ning milliseid uusi AI-lahendusi plaanite tulevikus turule tuua?
Järgmine samm on tõsta olemasolevate AI-lahenduste keerukust ja võimekust. Kindlasti tulevad tulevikus ka uued tooted, kuid neist on praegu veel vara rääkida.
Avalikest registritest on näha, et ettevõttel on olnud maksuvõlg. Kuidas te seda selgitate?
Sageli aetakse segamini ajatatud maksukohustused ja maksmata maksud. Tegelikult on nende vahel oluline erinevus.
Ajatatud maksud on riigi loodud finantsinstrument, mis võimaldab ettevõtetel juhtida oma rahavoogusid paindlikumalt erinevates majandustsükli faasides. Näiteks olukorras, kus ettevõte näeb lähitulevikus tulu laekumas, kuid soovib juba täna teha investeeringuid või kiirendada arengut, võib maksude ajatamine olla täiesti mõistlik majandusotsus.
Kui investeeringu oodatav tootlus ületab ajatamisega seotud kulud, aitab selline võimalus ettevõttel kiiremini kasvada. Sisuliselt ei erine see põhimõtteliselt liisingu, krediidiliini või muude ettevõtluses tavapäraste finantsinstrumentide kasutamisest.
Oluline on rõhutada, et tegemist ei ole maksude tasumata jätmisega, vaid Maksu- ja Tolliametiga kokkulepitud maksegraafikuga. Need on kaks täiesti erinevat olukorda.
Kas maksuvõlg tähendab, et ettevõttel on raskused?
Nagu enamikku kultuuri- ja teenusvaldkonna ettevõtteid, mõjutab meid üldine majanduskeskkond. Samas ei näe ma ajatatud maksukohustust automaatselt probleemina, vaid pigem ühe võimaliku finantsjuhtimise tööriistana.
Küll aga näen suuremat väljakutset selles, kuidas Eestis kultuurivaldkonna arengurahasid ja toetusi jagatakse. Minu hinnangul jõuab liiga väike osa kultuurile mõeldud vahenditest innovaatiliste ettevõtmiste ja kultuuriidudeni, mis võiksid luua uusi töökohti, kasvatada ekspordivõimekust ning tugevdada kogu sektori konkurentsivõimet.
Näiteks kinnitas Kultuurkapital 2024. aastal 62 miljoni euro suuruse toetuse ERR-i uue telekompleksi ehitamiseks. Samal ajal on väiksematel kultuurivaldkonna arendusprojektidel sageli keeruline rahastust saada.
Samuti näitab Statistikaameti analüüs, et muuseumidele suunatakse igal aastal märkimisväärseid ressursse (51,1 miljonit eurot 2024 aastal). Minu hinnangul võiks suurem osa kultuurirahastusest jõuda ka ettevõtmisteni, mis aitavad luua uusi teenuseid, ekspordivõimekust ja töökohti kultuurisektoris.
Oleme ka ise kahel korral taotlenud toetust oma platvormide arendamiseks, kuid seni pole meie projekt rahastust saanud. Mõistan, et taotlejaid on rohkem kui vahendeid, kuid usun, et tulevikus võiks suurem tähelepanu olla suunatud ka ettevõtmistele, mille eesmärk on luua kultuurivaldkonnas uusi teenuseid, tehnoloogiaid ja ärimudeleid.
Minu hinnangul on kultuurivaldkonna otsustusprotsessid Eestis liiga tsentraliseeritud ning uutel tulijatel on keeruline süsteemi siseneda. See pidurdab innovatsiooni ja vähendab konkurentsi.
Vaatamata sellele oleme jätkanud arengut oma vahenditega ning oleme tänulikud kõigile klientidele, partneritele ja liikmetele, kes meid sellel teekonnal toetavad.
Ühes teie nimekirjas olevasse koosseisu kuulub ka Venno Loosaar. Mõni aeg tagasi tekitas avalikkuses tähelepanu tema ümber olnud kriminaalasi. Kuidas agentuur sellesse teemasse suhtub?
Tegemist oli kahtlemata keerulise ja ebameeldiva juhtumiga.
Meie hinnangu kujundamisel lähtusime eelkõige asjaolust, et osapooled jõudsid omavahel lahenduseni ning tema lähedased inimesed pidasid võimalikuks anda talle võimaluse edasi liikuda ja oma tegudest õppida.
Usume, et inimest tuleb hinnata tervikuna ning võimalusel anda talle võimalus oma käitumisega tõestada, et tegemist ei ole mustri või korduva käitumisega. Samal ajal ei tähenda see, et me vähendaksime juhtunu tõsidust või õigustaksime sobimatut käitumist.
Ka meie jaoks on oluline, et inimesed võtaksid vastutuse oma tegude eest ning teeksid tööd selle nimel, et sarnaseid olukordi tulevikus ei korduks.
Kas agentuur hindab artiste eelkõige nende professionaalse töö põhjal või mängivad rolli ka muud asjaolud?
Professionaalne tase on kindlasti oluline, kuid meie jaoks ei ole see ainus kriteerium.
Kui peaksin valima väga tuntud, kuid keerulise koostööpartneri ja vähemtuntud, kuid andeka, tööka ning meeldiva inimese vahel, eelistan enamasti viimast. Pikaajaline koostöö põhineb usaldusel, suhtumisel ja inimlikel väärtustel.
Seetõttu peame artisti puhul oluliseks mitte ainult tema loomingut, vaid ka seda, milline inimene ta on.
Millised on teie lähiaastate suurimad eesmärgid?
Meie ärimudel hakkab täismahus tööle umbes miljoni euro suuruse aastakäibe juures. See on üks meie peamisi lähiaastate eesmärke ning usun, et jõuame selleni.
Ja lõpetuseks – kõigi nende projektide, artistide ja ettevõtmiste keskel – mis sind ennast täna kõige rohkem motiveerib?
Kõige rohkem motiveerib mind meie meeskond. Minu ümber on inimesed, kes on olnud agentuuriga seotud praktiliselt selle algusaegadest peale.
Tunnen, et Eesti Artistide Agentuurist võib kasvada midagi kordades suuremat kui see, mille oleme tänaseks saavutanud. See on väga põnev teekond, mis meenutab mulle maadeavastajaid, kes tegid esimesi ümbermaailmareise purjelaevadel – teadmata täpselt, mis neid ees ootab, kuid uskudes siiralt oma sihti.